märkimisvõimalused

Märkimisvõimalused viitavad erinevatele viisidele, kuidas andmeid või nähtusi märgistada, klassifitseerida või tähistada nende omaduste, staatuse või kategooriate järgi. Need võimalused on olulised andmete märkimisel masinõppeks, teaduslikes uuringutes, arhiivides ning kasutajaliideste ja analüüside disainimisel.

Märgistamist saab teha käsitsi või automatiseeritult. Sõltuvalt ülesandest eristatakse erinevaid märgistuste tüüpe: binaarne märgis (jah/ei), mitmeklassiline märgis (kategooriad), järjestuslik märgis (väärtused järjekorras) ning pidev või skaalaline hinnang (nt tõenäosused või hindamised). Lisaks võib kasutada ajaliselt või ruumiliselt märgistatud andmeid ning erinevaid metaandmeid.

Näited: pilditöötlemises tähistatakse objekti asukoht ja piirid (bounding boxes); tekstide märgistamisel identifitseeritakse sõnad või lauseosad; arhiivides märgitakse dokumentide metaandmed, autorlused ning seosed nende vahel. Muu hulgas kasutatakse märkimist ka kasutajaliidese interaktiivsete komponentide märgistamiseks ning kvalitatiivse teabe kogumisel.

Olulised kaalutlused hõlmavad juhiste täpsust ja koolitust märgitajatele, märgistusstandardite järgimist ning protsesside jälgimist ja auditeerimist. Samuti on oluline dokumenteerida märgistuse reeglid ja versioonid, et andmeid oleks võimalik reprodutseerida ja võrrelda. Tööriistade ja platvormide valikul pööratakse tähelepanu kasutusmugavusele, töövoogude integreeritavusele ning andmete kvaliteedile.

Seosed: märkimisvõimalused põimuvad andmeteaduse, keele töötlemise, arvutinägemise ja arhiivinduse valdkondadega. Õige märgistusskeemi valik ning standardiseerimine aitavad parandada andmete kasutatavust ja usaldusväärsust.