lõppjaotust

Lõppjaotust on surnud isiku pärandi halduse viimane faas, mille käigus netovarandus jaotatakse pärijate või teiste kasusaajate vahel pärast kõigi võlgade, maksete ja kulude tasumist. Lõppjaotuse eesmärk on kindlaks teha, kellele ja millises mahus kuuluvad pärandi esemed ning kuidas need jaotatakse ning registreeritakse.

Lõppjaotuse korraldus tuleneb eestikeelsest pärimisseadusest ning see võib toimuda vastavalt testamendile või seadusel põhinevale pärimisele. Kui isik on jätnud testamendi, jagatakse varandus vastavalt testamentile ning kui testamenti ei ole, jagatakse vara seadusjärgsete pärimisreeglite järgi. Lõppjaotuse korral nõuavad asjast huvitatud isikud sageli notari abi; notaar koostab või kooskõlastab jaotuseaktiga lõppjaotuse käigus tekkivad ettepanekud ja jaotuse detailid ning korraldab vajalike registrikandeid.

Protsessis kogutakse pärandi inventar, hinnatakse varad ning makstakse välja võlad ja muud kohustused. Seejärel jagatakse netovarandus vastavalt pärijate osakaalutele (olgu see siis testamentist või seadusest tulenev). Kui kinnisasi on pärijate vahel või tuleb see jaotada, teostab notaar katastrisse kinnisvara omandiõiguse muudatused. Vajadusel lahendavad vaidlused kohus ning eriarvamused võivad viia täiendava kohtumenetluse või täiendava kokkuleppe sõlmimiseni.

Lõppjaotuse tulemuseks on lõpetatud pärandi haldus, mille käigus registreeritakse omandiõiguse muutused ja mis piirab edaspidiseid vaidlusi seoses pärandiga. Pärijad saavad teada oma täpsed osalused ning püsivad kohustused ja õigused.