läbimõtlemist

Läbimõtlemine (ka läbimõtlemist) on tahtlik ja sügav mõtlemise protsess, mille eesmärk on uurida omaseid mõtteid, uskumusi, väärtusi ja kogemusi ning saada sellest kasulikku eneseteadvust ja paremaid otsuseid. Seda mõistet kasutatakse nii filosoofias, psühholoogias kui ka haridus- ja enesearenduse kontekstis.

Termin pärineb sõnadest läbi ja mõtlemine, mis viitab mõtlemise süvenemisele ja põhjalikule analüüsile. Eesti keeles tähistab see nii isiklikku eneserefleksiooni kui ka filosoofilist või terapeutilist praktikat, kus eesmärk on arusaamade ja käitumise aluste selgus.

Meetodid võivad olla nii informaalsetel kui süsteemsetel viisidel: päevikusse kirjutamine, endale esitatud küsimused ja juhendatud refleksioon, dialoog teistega, juhendatud enesehindamine ning mõtlemisega seotud kognitiivsete tehnikate kasutamine. Sageli ühendatakse see meditatiivsete või teadvelolekus põhinevate tavadega ning rõhutatakse ausa ja kriitilise enesevaatuse olulisust.

Läbimõtlemisel on potentsiaal aidata suurendada eneseteadvust, arendada väärtuspõhist otsuste langetamist ja vähendada stressi, kui seda praktiseeritakse regulaarselt ja paindlikult. Samas võib liigne või kinnine mõtlemine tekitada ärevust või takistada tegutsemist; tasakaal teiste tegevuste ja sotsiaalse tagasisidega on oluline.

Läbimõtlemine on tihedalt seotud introspektsiooni, reflektiivse praktikaga ja metakognitsiooniga ning mängib rolli nii isiklikus arengus kui ka kriitilises mõtlemises.