loomimisest

Loomimisest on Eesti keelne mõiste, mis viitab loomise, tekkimise või väljamõtlemise teemale. Seda kasutatakse peamiselt kui nimetavas või genitiivses vormis viitamaks mõtetele ja diskussioonidele, mis käsitlevad algust, päritolu või loomuliku teekonna erinevaid tahke. Loomimine võib tähendada nii füüsilist tootmist kui ka ideede, kunstiteoste või tehnoloogiliste lahenduste sünni.

Etymoloogia ja grammatika: loomimine (nimisõna) on moodustatud verbist looma või luua ning tähistab protsessi, mil viidi midagi uude olekusse. Selle genitiivse vormi loomimisest kasutatakse lausetes teemaga seotud märgistajana, näiteks “loomimisest kõneleda” või “loomimisest kirjutada”. Selle tõttu on loomimisest sagedasti esinedud kirjanduses, filosoofias ja teadustes käsitluste sisenemis- või alustuspunktina.

Kasutusvaldkonnad: loomimisest räägitakse laialdaselt filosoofias ja teoloogias, kus puudutatakse maailma, elu või universumi päritolu küsimusi. Samuti kasutatakse seda loomeprotsesside, kunstiliste teoste ja tehnoloogiliste lahenduste kontekstis, kus pohjustatakse ideede tekkimist, kujunemist ja realiseerumist. Igapäevases keelest võib see ilmuda kui pealkirjade või teemade märkimiseks, mis käsitlevad loomulikke või inimeste püüdlusi midagi luua.

Seosed: loomine on tihedalt seotud mõistetega luua ja tekkima ning sageli ilmneb loomimisest kui termin kollokatsioonides, mis arutlevad alguse ja genereerimise üle. Selle abil saab täpsustada, et kõnealune arutelu keskendub alguse või loomisprotsessi erinevatele tahkudele.

Lisanduvad mõisted või viited võivad hõlmata luua, looming, loomine ja teised seotud kontseptsioonid, mida kasutatakse sisu kontekstualiseerimiseks.