lisaharjutusi

Lisaharjutused on õpetamises kasutatav mõiste, mis tähistab täiendavaid harjutusi või ülesandeid, mida õpilastele antakse tunni vältel või õpitu kordamiseks, et tugevdada õpitut ja parandada oskuste sujuvust. Sõna koosneb sõnadest "lisa" ja "harjutus", rõhutades lisapraktilist, täiendavat sisu, mis ei ole otseselt põhiparandatav.

Kasutus ja eesmärgid on mitmekesised. Lisaharjutused võivad olla suunatud kordamiseks, kinnistamiseks, kiirele edasi liikumisele või keerukamate oskuste arendamisele. Neid rakendatakse erinevates ainestustes, sealhulgas matemaatikas, emakeeles, loodusteadustes ja keeltes, ning need võivad olla nii valikulised kui osaliselt hinnatavad. Mõnel juhul pakuvad need ka lisavõimalusi enesekindluse suurendamiseks või edasijõudnutele väljakutsete leidmiseks.

Tüübid ja vormid võivad varieeruda. See hõlmab lihtsaid praktikatoiminguid, mõistatusi, rakenduslikke probleeme, kirjutamis- või keelenõuandeid ning digitaalseid ülesandeid, mis on sageli kättesaadavad õppeplatvormidel või digitaspiraatides. Oluline on, et lisaharjutused oleksid õppeeesmärkidega kooskõlas ja pakuksid selgeid juhiseid ning lahendusi või selgitusi, mis aitavad õpilastel iseseisvalt mõista.

Pedagoogilised kaalutlused hõlmavad tasakaalu ja kohandamise vajadust. Lisaharjutused peaksid olema eesmärgile vastavad, kergesti arusaadavad ja õpilaste vajadustele kohandatavad. Samuti on oluline anda tagasisidet ning vältida liigset koormust või olnud soovimatut rutiini. Lisaharjutused on sageli osa suuremast õppestrateegiast, mille eesmärk on parandada õpitut ning toetada individuaalset õppeprotsessi.