likviidsusmeetmed

Likviidsusmeetmed on meetmete kogum, mille eesmärk on tagada finantsasutuste ja kogu finantssektori piisav rahaline likviidsus ning võime täita klientide kohustusi ka stressiolukordades. Need meetmed hõlmavad nii pankadevahelist rahastust kui ka laiemat likviidsuse tagamist ning neid rakendatakse nii tavapärases töös kui kriisiolukordades.

Peamised tööriistad jagunevad mikroprudentialseteks ja makroprudentialseteks ning nende eesmärk on hoida piisav likviidsus nii lühikesel kui ka pikemal vaates. Nendeks on kõrgkvaliteediga likviidsed varad (HQLA), likviidsusnõuded ja likviidsusvaru, ning regulatiivsed näitajad nagu LCR (likviidsuse katvuse suhe) ja NSFR (püsiva rahastamise suhe). Lisaks kasutatakse kriisiolukordades likviidsuslaene ja erakorralisi likviidsusmehhanisme.

Keskpangad mängivad likviidsusmeetmete elluviimisel keskset rolli. Nad pakuvad lühiajalisi ja pikaajalisi likviidsuslaene, korraldavad avaturu operatsioone ning kehtestavad tagatisnõudeid, et tagada turu stabiilsus ja voolava raha toimimine.

Regulatiivsel tasandil kehtestatakse standardid, mis kujundavad pankade likviidsuspositsiooni. Basel III raames on LCR ja NSFR näitajad, mis seadistavad piisava varu ja stabiilse rahastamise taseme. Riiklikud regulatsioonid võivad neid nõudeid rakendada ja lisada täiendavaid nõudeid.

Praktikas hõlmab likviidsusjuhtimine varade ja rahavoogude prognoosimist, rahastamisallikate mitmekesistamist, likviidsusvarude hoidmist ning kriisimeetmete ja -kavade koostamist. Võimalikud riskid hõlmavad moraalse ohu tekkimist, liigset varade hoidmist ja turutingimuste muutustega seotud volatiilsust.