liikumisandureid

Liikumisandurid on sensorid, mis tuvastavad liikumist inimeste või esemete poolt ümbritsevas keskkonnas. Nende põhieesmärk on eristada toimuvat liikumist taustal, mis võimaldab automaatselt reageerida, näiteks käivitada valgustus, suurendada turvalisust või vähendada energiatarbimist.

Tehnoloogiad, mida liikumisandurites kasutatakse, on mitmesugused. Passiivne infrapunaskaala (PIR) tuvastab soojuskiirte muundumist keha liikumises ja on laialdaselt kasutusel turvasüsteemides ning mahalülitustes. Ultrasonic- ja mikrolaine (Doppler) sensorid saadavad kõrghääldatavaid laineid ja mõõdavad laine tagasipeegeldumist või toonete erinevust, võimaldades liikumise ja selle suuna täpsemat tuvastust. Kahekordse tehnolooga, või dual-tektoonilise, süsteemid kombineerivad PIR-i ja radar-/ultrasonic-signaalid, et vähendada valedepuhastusi. Kaamerate põhised liikumisandurid kasutavad pildituvastust ja muutuste analüüsi ajas, sageli koos masinõppega. Liikumise avastamiseks kasutatakse ka mobiilsete seadmete kiirendusmõõtureid ja sisemisi andureid, mis on olulised nutikates kantavates ja sõidukites.

Rakendused hõlmavad turvasüsteeme, automaatset valgustust, energiasäästlikke lahendusi, hoonete haldamist ja nutikate kodude ülesehitust. Liikumisandurid võivad anda teavitusi, käivitada häireid ning optimeerida kliimasüsteeme ja valgustust vastavalt ruumi kasutamisele. Piirangud hõlmavad valepositiivseid teateid loomade, õhuvoolude või soojusvahetusest ning piiratud tööulatust või sõltuvust keskkonnatingimustest ja asukohast.

Keskkonna- ja privaatsusküsimused on olulised, eriti kaamerate põhiste lahenduste puhul, mis võivad koguda personasulise teavet. Õiguslikud nõuded ja andmekaitsepraktikad peavad tagama kasutajate õiguste ja privaatsuse kaitse.