liigesehaigusele

Liigesehaigused on haigused ja seisundid, mis mõjutavad liigeseid, nende kõhret, sünoviaalkotti või liigese ümbrust ning võivad põhjustada valu, jäikust ja piiratud liikumist. Need haigused jagunevad sageli degeneratiivseteks, põletikulisteks ja infektsioonide tõttu tekkinud liigesepõletikeks.

Kõige levinumad liigesehaigused on osteoartriit ehk artroos, mis on peamiselt degeneratiivne ja kaasneb vananemisega. Põletikulised liigesehaigused hõlmavad reumatoidartriiti, psoriaasiga seotud artriiti ning noorukite idiopaatilist artriiti (JIA). Podagra on liigesepõletik, mis on seotud kõrge kusihappe tasemega veres. Infektsioonilised artriidid tekivad nakkuse tõttu liigesevesikulis või liigeses. Väikesed lapsed võivad haigestuda JIA-ga, teismelised ja täiskasvanud valdavalt artroosi või reumatoidartriidi tõttu.

Põhjused ja riskifaktorid hõlmavad vanust, geneetilist kiranje, ülekaalu, vigastusi, autoimmuunset ja põletikulist eelsoodumust ning elustiili tegureid nagu suitsetamine. Sümptomiteks on tavaliselt valu, öine jäikus, paistetus, punetus ning liikumise piiratuse tekkimine.

Diagnoos põhineb haiguse vormi hindamisel, patsiendi anamneesil ning vere- ja kahjustuste uuringutel. Vajalikud võivad olla põletikulised märgid (CRP, ESR), reumatoidfaktor ja anti-CCP, liigesevedeliku analüüs ning pildiuuringud (röntgen, ultraheli, MRI).

Ravi keskendub valu ja põletiku leevendamisele, liikumise säilitamisele ning prognoosi parandamisele. Kasutatakse valuvaigisteid ja põletikuvastaseid ravimeid, DMARD-e (nt metotreksaat) ning vajadusel bioloogilisi ravimeid. Oluline on füsioteraapia, liikumine, kehakaalu kontroll ning vigastuste ennetamine. Mõnel juhul võib vaja minna kirurgilist sekkumist.

Ennetuslikud toimed hõlmavad regulaarselt liikumist, tasakaalustatud toitumist ja tervislike eluviiside hoidmist; tihti on varane diagnoos ja ravi määrava tähtsusega liigeste funktsiooni säilitamisel.