lauseüksusest

Lauseüksus on keeleteaduses lause siseselt eristatav üksus, mis väljendab ühte mõtet või väidet. Tavaliselt koosneb see tegusõnast (predikaadist) ja selle juurde kuuluvatest argumendidest, nagu subjekt ja täiendused (objektid, adverbiaalsed lisad). Lauseüksus võib olla täidetud ja seetõttu lõpetatud lause või osa suuremast lausest.

Lauseüksused jagunevad peamiselt lihtlause ja liitlause hulka. Lihtlauses on ainult üks lausekujund, mis väljendab ühte väide. Liitlauseid on kaks või rohkem ning need võivad olla ühendatud sidesõnadega nagu ja, või, kuid või alamalinkidega nagu et, kui, kus. Alamlaused täidavad erinevaid rolle: nad võivad olla täiendused, mõttekinnitused või kirjeldavad omadusi. Näited: „Koer magab.” (lihtlause) „Ma arvan, et ta tuleb.” (alamlaused ühendatud lause) „Inimene, kes naeratab, on sõbralik.” (vastandud või määratlev alamlaud).

Notatsioon ja ülesehitus on keeltes tihti paigutatud kirjavahemärkide ning sõnade järjekorra abil. Eesti laused on tavaliselt suhteliselt vabad sõnajärjestuses, kuid tegusõna paikneb sageli lause teises positsioonis; tähenduse mõistmiseks on oluline lõpuni jälgida lauseüksuste piire ning side- või alammärgiseid.

Kasutus ja funktsioonid. Lauseüksuste analüüs aitab mõista lause tähendust ja sidusust tekstis. Nad võimaldavad väljendada erinevaid väiteid, tingimusi, viiteid ja kirjeldusi. Genitiivis vormis "lauseüksusest" viitab väljendusele, mis puudutab lauseüksust üldiselt või selle omadusi.