lausealguste

Lausealguste on lause alguses esinevad elemendid, mis seavad lausele konteksti ja fookuse ning võivad märkimisväärselt muuta selle tähendust ja stiili. Need elemendid võivad olla üksikud sõnad, fraasid või lauseosad ning neid kasutatakse nii kõnes kui ka kirjas teemade teadvustamiseks, ajastuse või koha näitamiseks ning lause voo suunamiseks.

Lausealguste tüübid hõlmavad peamiselt: ajamäärused ja koha määrused (nt "Hommikul läksin kooli"), sõltuvad lause algused (nt "Kui ilm on hea, läheme ujuma"), pöördõõned või vocatiivsed väljendid (nt "Kallid sõbrad,"), küsivad sõnad või lauseosalised (nt "Kus on bussijaam?"), ning diskursiivsed märgendid või hääletoonile viitavad alustused (nt "Noh," või "Tähendab, et"). Lausealgused võivad mängida teemat esiletoovat või fookust seabivat rolli ning need võivad anda lausetele stiili ja retsepti.

Punctuation ja süntaks: kui lausealguses on sõltuv lause või pikk fraas, pannakse tavaliselt koma ("Kui ilm on hea, läheme ujuma"). Kui algus on lühike määrus või üksik fraas, ei pruugi koma olla vajalik ("Hommikul läksin kooli"). Lausealguste kasutus kajastab teksti struktuuri ja märksõna tõstmist ning aitab lugejal või kuulajal järge hoida.

Kokkuvõttes on lausealguste oluline osa Esti keele lausekujundusest, mis suurendab väljendusvõimalusi ja teksti voolu kontrolli.