lainetüüpide

Lainetüüpide mõiste viitab füüsikalistes süsteemides esinevatele laineile, mis erinevad tekkimise mehhanismi, levimisviisi ja omaduste poolest. Lainetüüpe võib üldiselt jagada mehaaniliste ja elektromagnetiliste lainetena. Mehaanilised lained vajavad levimiseks ainet või keskkonda; elektromagnetilised lained võivad levida ka vakuumis.

Elektromagnetilised lained hõlmavad raadio-, mikrolaine-, infrapunalaineid, nähtavat valgust, ultraviolett-, röntgen- ja gammalaineid. Need kiired liiguvad vakuumis valguskiirusel ja neid kirjeldatakse elektromagnetiliste võnkumiste kaudu. Lainete levik sõltub kiirgusest ja keskkonnast ning neile on iseloomulik lainepikkus ning sagedus.

Mehaanilised lained hõlmavad helilainet (akustilisi laineid) ning vees ja maakoores esinevaid laineid. Helilained on tavaliselt longitudinaalsed, kuid tahkistes võivad esineda ka põiklaineid. Seismilised lained jagunevad kehas levivateks P-laineteks ja S-laineteks ning pinnal esinevad lained võivad tekitada maavärinaid. Mehaanilised lained vajavad ümbritsevat materjali, et edasi leviksid, ning nende kiirused sõltuvad keskkonnast ja laine tüübist.

Olulised omadused on sagedus, lainepikkus, kiirus ja amplituud. Lainete kiirus sõltub tüübist ja levikohast ning mõnel lainetüübile on dispersioon. Lainete käitumist kirjeldatakse peegeldumise, murdumise, interferentsi ja difraktsiooni kaudu; elektromagnetilistele lainetele iseloomulik on lisaks polarisatsioon.

Rakendused hõlmavad sidevaldkonda (raadioside, televiioon, Wi‑Fi), meditsiinilisi ultraheliuuringuid, sonarit ning seismoloogiat, kus maavärinate laineid kasutatakse maapõue struktuuri uurimiseks.