lahutusest

Lahutusest on õiguslik protsess, millega lõpeb abielu ning sellega seotud perekondlikud ja majanduslikud kohustused. Enamikus õigussüsteemides on lahutus võimalik kahes vormis: kahepoolse nõusolekuga lahutus või kohtus algatatud lahutus. Nõusolev lahutus nõuab tavaliselt kokkulepet laste hoolduse ja elatis‑, varade ning võlgade jagamise üle ning vajadusel muude eluliste küsimuste lahendamist. Kontestatsiooniga lahutuse korral otsustab kohus, kui suur jaotus ja hooldus on parim lapse huvidele.

Lapsed on lahutuse puhul keskmes: otsustatakse hooldus, kasutus- või elukorraldus ning vajadusel ühiselt või üksi makstav ülalpidamine. Lapse huvi ja heaolu säilitamine on kohtul tähtis kriteerium. Varaline jaotus järgib kohalduvaid seadusi ja võib hõlmata abielu jooksul omandatud varade jagamist ning võlgade jaotust. Pärast lahutust võivad muutuda majanduslikud tingimused, sealhulgas pensionid, kindlustused ning maksukohustused, mis nõuavad korrektsiooni ja planeerimist.

Lahutuse mõju ulatub isiklikust elust ja perekondlikust struktuurist kuni finantsiliste kohustuste ja tulevase elukorralduse küsimusteni. Seadusandlus ja protseduurid riigiti erinevad, mistõttu on soovitatav küsida kohaliku õiguse alast nõu või konsultatsiooni juristiga.