Lahutuse

Lahutus on abielu õiguslik lõppemine, mille käigus lõpetatakse abikaasade vahelised õigused ja kohustused ning nende perekondlik ja majanduslik staatus muutub. Lahutus võib toimuda kahe põhilise vormi alusel: kokkuleppe lahutus ja kohtu lahutus. Kokku lepitud lahutus tähendab, et abikaasad jõuavad lahutustingimustes kokku varade jaotuse ning vanemliku vastutuse osas ning esitavad ühiselt lahutustaotluse. Kohtulahutus on vajalik, kui kokkuleppega ei jõuta või on olulisi erimeelsusi, näiteks hooldusõiguste või vara jaotuse osas.

Taotluse esitab lahutust sooviv abikaasa või mõlemad. Kui abielul on alaealised lapsed, käsitleb kohus vanemlikku vastutust, hooldust ja kontaktõigusi ning teeb vajadusel täiendavaid korraldusi. Vara jaotamine toimub abieluvarade kogumi alusel; kui kokkulepet ei saavutata, otsustab kohus jaotuse. Kui on võlad või ülalpidamiskohustused, otsustab kohus nende jaotuse ja vajadusel elatisestuste suunised.

Elatis: Lapsed võivad olla õigustatud elatisraha maksmisele kuni lõpliku lahenduse jõustumiseni või kuni vanemad jõuavad kokkuleppele; elatis määratakse vajaduse ja seaduse alusel. Lahutus muudab peretruktuuri, mõnikord majanduslikke olusid ning nõuab sageli uut elukorraldust ning võib mõjutada ka emotsionaalset heaolu.

Mõjud ja kontekst: Lahutused on demograafiliselt ja sotsiaalselt märkimisväärsed ning võivad nõuda tuge ja nõuandmist, et toime tulla muutustega peres.