hooldusõiguste

Hooldusõigused (hooldusõigus) on õigusega seotud mõiste, mis kirjeldab vanema või kohtu allUV guardian’i õigusi ja kohustusi lapse kasvatamise, eest hoolitsemise ja muu hea käekäigu tagamise osas. See on perekonnaõiguse osa ning sageli määratakse see kohtulahendiga abielulahutuse või lahutuse korral, kuid võib tekkida ka adoptsiooni või lepingu teel.

Hooldusõigused katavad nii lapse igapäevase hoolduse kui ka pikaajalise heaolu tagamisega seotud õigused ja kohustused. Näiteks hõlmab see otsuseid, mis puudutavad elukohta, haridust, tervishoidu ja vajadusel usulist kasvatust, samuti lapse üldist eestkostet ja turvalisust. Kui hooldusõigus on jagatud (ühine hooldusõigus), vastutavad mõlemad vanemad lapse eest ühiselt; kui see on üksik, on peamine vastutus ühe vanema käes ning teine vanem võib saada kokkupuuteõiguse või kontakte eraldiseisvaid piiranguid.

Õiguste ja kohustuste korraldused võivad toimuda kohtuliku otsuse alusel või vanemate kokkuleppel. Muutused võivad toimuda üldjuhul, kui olulisel määral muutuvad lapse huvid või vanemate olukord, ning neid muudetakse tavaliselt kohtu või vastuvõetud kokkuleppe alusel. Üldine eesmärk on tagada lapse parimad huvid ja stabiilne kasvatuskeskkond.

Hooldusõiguste praktikas tegeleb õigussüsteem lapse vaimse ja füüsilise arengu kaitse ning jätkusuutliku hoolduse korraldamisega, võttes aluseks lapse parima huvi põhimõtte. Euroopa ja Eesti õiguskeskkond rõhutab koordineeritud lahenduste loomist, mis soodustavad vanemate koostööd ning lapse stabiilset integratsiooni ühiskonda.