laadimiskiiruseid

Laadimiskiirused kirjeldavad, kui kiiresti saab elektriauto akud energiat laadida laadimispunktist. Neid väljendatakse peamiselt kilovattides (kW) laadimise võimsusena ning kilovatt-tundides (kWh) lisandunud energiaga. Tegelik kiirus sõltub nii laadija võimsusest kui ka auto vastuvõtmisvõimest ja laadimiskäigust, sealhulgas aku hetkeseisust ja temperatuurist.

AC-laadimine ehk vahelduvvoolu laadimine toimub enamasti kodustes või avalikes laadijates; võimsus on tavaliselt 3–22 kW, olenevalt seadmetest ja kasutatava süsteemi võimalustest. DC-kiirlaadimine (otse DC) võimaldab suuremaid võimsusi ja selle ulatus on tavaliselt umbes 50–350 kW, mis võimaldab kiiremat laadimist, kui aku ja laadija seda toetavad. Euroopa standardides on AC jaoks tavaliselt Type 2 pistik ning DC puhul CCS või CHAdeMO; mõnel margil on oma laadimissüsteem, mida võib vajada adapteriga võimaldamiseks.

Laadimiskiirust mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas aku hetkeseis (SoC), aku temperatuur ja laadimiskool; samuti laadija koormus ja auto enda piirangud. Enamikul sõidukitel kiireneb laadimine aeglasemalt pärast umbes 80% täis saamist ning väga madal või väga kõrge temperatuur võib kiirust piirata.

Praktilises mõttes tuleb teekonna planeerimisel arvestada, milliseid laadijate võimsusi ja võrke on ruteel saadaval, et sobivad hetkeseadmed oleksid kättesaadavad ning laadimissagedus vastaks sõiduki vajadustele. Õige laadimiskiiruse mõistmine aitab vähendada kaotatud aega ja optimeerida reisi.