külmumispunktide

Külmumispunktide all mõeldakse temperatuuri, mille juures aine tahkestub või vedelik külmub. See on vedeliku keemistemperatuuri vastand. Kõige sagedamini räägitakse vee külmumispunktist, mis on 0 kraadi Celsiuse järgi. Erinevatel ainetel on erinevad külmumispunktid. Näiteks on etanooli külmumispunkt -114,1 kraadi Celsiuse järgi.

Külmumispunkt võib sõltuda ka rõhust. Tavaliselt suureneb külmumispunkt rõhu tõustes, kuid vee puhul on see vastupidi – rõhu kasvades väheneb vee külmumispunkt. See on tingitud sellest, et jää on veest vähem tihe.

Puhtad ained külmuvad kindlal temperatuuril. Kui lahusesse lisada lahustatud ainet, nagu näiteks soola või suhkrut, alaneb lahuse külmumispunkt. Seda nähtust kasutatakse ära näiteks talvel teede soolamisega, et vältida nende jäätumist. Mida rohkem lahustunud ainet on, seda madalam on lahuse külmumispunkt.

Külmumispunkti määramine on oluline erinevates teadusvaldkondades, näiteks keemias, füüsikas ja meteoroloogias. Samuti on see oluline inseneriteaduses, näiteks materjalide valimisel ja töötingimuste määramisel. Tööstuses kasutatakse külmumispunkti mõõtmist ka kvaliteedikontrolli vahendina.