küllastusastet

Küllastusaste on mõõdik, mis kirjeldab, kui suur osa süsteemi maksimaalsest mahust või täitumusest on hetkel realiseeritud. See on tavaliselt suhe tegeliku koguse ja maksimaalse võimaliku koguse vahel ning vahemikus 0 kuni 1 (0–100%). Küllastusaste on sõltuv kontekstist ning selle preseduur võib olla erinev, kuid mõiste eesmärk on näidata, kui lähedal süsteem on maksimaalsele küllastusele.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad mitmeid teadus- ja tehnikaalasid. Keemias ja materjaliteadustes kirjeldab küllastusaste näiteks adsorptsiooni kohta: kui palju pindaktiivseid kohti on katnud adsorbaad; maksimaalne küllastus saavutatakse, kui kõik kohad on täidetud. Sõltuvalt mudelist kasutatakse Langmuri või Freundlichi isotoope, et kirjeldada küllastusprotsessi. Bioloogias võib küllastusaste viidata sidumiskohtade täitumisele retseptoritel või ensüümidel ning näidata, kuidas reaktsioonikiirus läheneb maksimaalsele väärtusele.

Geoloogias ja mullateaduses kirjeldab küllastusaste vedeliku või gaasi täitumust poorides või mullas, mis mõjutab drenaaži ja läbitavust. Energiatööstuses ja materjalidehnoloogias on oluline küllastusaste näiteks poorsete materjalide või elektrodide märgumise ning vedelike täitumuse hindamisel.

Mõiste väärtus tuleb alati tõlgendada vastavalt kontekstile, kuna erinevates valdkondades võib maksimaalse küllastuse defineerida erinevate piirangute alusel.