külgühenduste

Külgühendus on ühendus, mis hargneb pealiinist ja suunab osa voolust teisele ühendusele või alamsüsteemile. See võimaldab vedeliku, gaasi, elektri või õhu jaotumist ning tarbijate või seadmete varustamist. Külgühendused esinevad peaaegu kõigis tehnosüsteemides, kus on vaja jagada voolukanaleid või energiavoogu.

Torustikus ja kanalisatsioonis kasutatakse külgühendusi vedelate või gaaside jaotamiseks. Need võivad olla keerm-, keevitus- või mehhaaniliste liitmikega ning sobiva lahenduse valik sõltub vooluhulgast, rõhust ja keskkonnast.

Elektrivõrkudes on külgühendused harud, mis viivad voolu või signaale ühest peataristist mitmele alataristile või tarbijale. Harud tuleb kavandada koos kaitse- ning kaablite suuruse, pinge- ja ohutusnõuetega.

Disainis arvestatakse voolutugevust või rõhku, voolukiirust, materjalide ühilduvust, temperatuurivahemikku ja ühenduste usaldusväärsust. Olulised on tihendid ja kinnitused, mis tagavad lekkekindluse ning vibratsioonide vähendamise. Normaalsed juhised ja standardid (nt ISO, IEC, EN) annavad suunised külgühenduste projekteerimiseks, paigaldamiseks ja kontrollimiseks.

Hoolduses kontrollitakse tihendeid, ühenduskohtade lekkimist, korrosiooni ning võimalikke kahjustusi või muutusi voolutingimustes. Õige paigaldus ja regulaarne kontroll vähendavad riske ning pikendavad süsteemi eluiga.