külgetõmmet

Külgetõmmet on füüsikaline nähtus, mille käigus kaks keha või osakest tõmbuvad üksteise poole. Mõiste kirjeldab nii üldist tõmmet kui ka erinevate jõudude tekitatud tõmmet, sõltuvalt kontekstist. Kõige laiemas tähenduses hõlmab see nähtus nii gravitatsiooni kui ka teisi interaktsioone, kus tõmme on tugevam kui tühja ruumi vastastikune mõju.

Gravitatsiooniline külgetõmme on kõige tuntum ning kirjeldab masside vahelist tõmmet. Newtoni universaalse gravitatsiooni seaduse kohas F = G m1 m2 / r^2 järgi on jõud enda suunal ning kasvab masside ning kitsa kauguse vähenemisega; suurimad mõju on suurte kehade, nagu planeedide ja tähtede vahel. Gravitatsiooniväli g kirjeldab tõmbe suurust konkreetses kohas ning on mittelineeriv: g = G M / r^2. Gravitatsioon on alati tõmme ning mängib keskset rolli kehade liikumises, orbiidide, langemise ja tõuke-lammaste nähtuste puhul.

Lisaks gravitatsioonile esinevad külgetõmbed teistes jõududes. Elektromagnetiline tõmme tekib vastassuunaliste laengute vahel; molekulide vahel võib esineda van der Waals’i jõud, mis põhjustab tõmmet või tõuke, sõltuvalt asendist. Tuumjõud võivad also olla tõmbed, sideainete tugev on oluline väline, näiteks nucleonide vahel.

Kasutus ja tähtsus on ulatuslikud: taevakehade orbiidid, planeetide moodustumine ja Maa-laine tipus ning gravitatsioonilise potentsiaali mõistmine. Ajalooliselt mõõdeti gravitatsioonikonstandi Cavendish’i katsega; tänapäeval tõlgendatakse gravitatsiooni ka Einsteini üldrelatiivsus teooria kaudu ruumi–aja kumerusena. Külgetõmme on fundamentaalne nähtus, mis selgitab loodusnähtusi ning igapäevaseid kogemusi kaalust ja langusest.