kõrgrõhuperioodid

Kõrgrõhuperioodid, tuntud ka kui antitsüklonid, on atmosfäärinähtused, mida iseloomustab kõrgem õhurõhk võrreldes ümbritsevate piirkondadega. Need tekivad, kui atmosfäär liigub aeglaselt ülespoole ja jahtub, põhjustades õhu laskumist maapinna poole. See laskuv õhuvool takistab pilvede moodustumist ja seega on kõrgrõhuga seotud selge taevas ja vähene sademete hulk.

Eestis esinevad kõrgrõhuperioodid sageli suvel, tuues kaasa sooja ja päikesepaistelise ilmaga, kuid talvel võivad need põhjustada külma ja selget ilma. Kõrgrõhu ajal on õhk stabiilne, mis tähendab, et tuuled on tavaliselt nõrgad. Kui kõrgrõhk püsib pikemat aega, võib see põhjustada põuaseid perioode, eriti suvel, kuna sademete puudumine kahjustab taimestikku ja veeresurssi.

Kõrgrõhuperioodide mõju ilmneb ka õhukvaliteedis. Püsiva kõrgrõhu korral võib õhusaaste koguneda maapinna lähedale, kuna laskuv õhuvool ei luba seda hajuda. Seetõttu võivad linnapiirkondades esineda kõrgemad saasteainete kontsentratsioonid. Samuti võib kõrgrõhu perioodidel tekkida inversioon, kus maapinna lähedal on külmem õhk ja kõrgemal soojem, mis samuti takistab õhu segunemist ja soodustab saasteainete kogunemist.