kõneajad

Kõneajad on ajavahemikud, mille jooksul üks esineja saab rääkida või esitada oma osa esituses, arutelus või avalikus sündmuses. Mõnikord on kõneajad fikseeritud kindlateks ajavahemikeks, teinekord on need paindlikult määratletud ja jälgitavad. Selle mõiste keskne eesmärk on tagada osalejate võrdne võimalus kõneks ning sujuv ajakava.

Etümoloogia ja kasutus: sõna koosneb eestikeelsetest osadest kõne (speech) ja aeg (time). Kõneajad on levinud meediavoo, debattide, konverentside, nõupidamiste ja koolitusprogrammide kontekstis, kus on oluline kontrollida räägitava aja pikkust.

Mõõtmine ja haldamine: kõneaegu mõõdetakse sekundites või minutites. Need võivad olla kirjalikult kinnitatud eelnevalt või toimida dünaamiliselt moderaatori poolt, kes märgi või helisignaaliga ajaga piirdub. Kõneajal tuleb arvestada puhver- või üleminekuaegu ning tagada võimalus kommentaariks või küsimusteks.

Seosed ja näited: debattidel määratakse iga osaleja kõneajaks tavaliselt kaks minutit; televisioonis ja raadiosaadetes kontrollitakse kõnetegevuse kestust, et hoida programmi tempot ja tagada kõigi osalejate võrdsus. Kõneajad on olulised tööriistad kommunikatsiooni planeerimisel, avalikel üritustel ning diskursusanalüüsis.