kupongimakseid

Kupongimakseid on perioodilised intressimaksed, mida võlakirjade ja muude fikseeritud sissetulekuga väärtpaberite omanikud saavad vastavalt emitendi kokkuleppele. Need maksed sõltuvad võlakirja nimiväärtusest (par value) ja kupongimäärast ning neid tehakse tavaliselt regulaarselt, enamasti kaks korda aastas või kord aastas.

Arvutamine: kui võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja aastane kupongimäär 5%, tekib kokku 50 eurot kupongi aastas. Kui maksed toimuvad kaks korda aastas, on iga makse 25 eurot. Kaitseks ja omanike õiguste selguse huvides võib ostja vahepealse kuupäeva korral müüjale tasuda jooksva perioodi intressi.

Erinevad tüübid: fikseeritud kupongidega võlakirjad maksavad alati sama summa kindla nimiväärtuse lõikes; ujuva kupongiga võlakirjad muutuvad kupongi suurust vastavalt viidetena kasutatavale intressimäärale; zero-coupon võlakirjad ei maksa kuponge üldse, investor saab tulu lõppemaksel nimiväärtuse ja ostuhinna vahe eest.

Mõju ja kasutus: kupongimaksed moodustavad osa väärtpaberi kogupakkumisest ja õpetavad tootlust tulevikus. Turul hinnad võivad reageerida kupongide suurusele ja turuintresside muutustele: suuremad kupongid võivad tõsta hinna, kui turuintressid jäävad madalaks, ning vastupidi. Kupongide jälgimine aitab investoril hinnata sissetulekut ja reinvesteerimisriski.