kultiveerimise

Kultiveerimine on elusorganismide, eriti mikroorganismide ja rakkude, kasvatamine kontrollitud tingimustel laborites. See hõlmab nii puhaste kultuuride eraldamist kui ka biomassi või biotehnoloogiliste toodete tootmiseks vajalike rakkude kasvatamist. Kultiveerimist kasutatakse laialdaselt bioloogias, meditsiinis, toiduainete tootmises ja keskkonnauuringutes.

Peamised kultiveerimisviisid on tahke keskkond ja vedel keskkond. Tahke kultiveerimine hõlmab kasvamist tahkel või pool-tahkel substraadil; vedelkultiveerimine toimub vedelas toitesubstraadis, mis soodustab rakkude suspensiooni kasvu. Protsess nõuab steriilset tehnikat ja kontrollitud kasvutingimusi, sealhulgas temperatuuri, pH ja gaasivahetust.

Rakenduslikult hõlmab kultiveerimine diagnostikat, meditsiinilist ja biotehnoloogilist tootmist (nt ensüümide, ravimite või muude biotoodete tootmine) ning rakukultuure, mida kasutatakse uuringutes või ravimite arenduses.

Võimalikud riskid ja eetika: kultiveerimine kaasab biosafety riskid ja kontaminatsiooni ohu, mis nõuavad ohutusnõudeid, lube ja ranget kontrolli. Eetilised ja õigusalased küsimused puudutavad in vitro kultuuride kasutamist ning nende päritolu ja eelkirjeldusi. Seetõttu on kultiveerimine tihti reguleeritud valdkond, kus rakendatakse bioohutus- ja eetikanõudeid ning vastutustundlikku teadustööd.