kristallstrukturid

Kristallstruktuurid viitavad aatomite, ioonide või molekulide korrapärasele, korratusele ja korduvale kolmemõõtmelisele paigutusele tahkes aines. See korrapärane paigutus moodustab kargeid ja kindlaid struktuure, mis on paljude materjalide füüsikaliste ja keemiliste omaduste aluseks. Kristalli omadused, nagu kõvadus, läbipaistvus, elektriline juhtivus ja sulamistemperatuur, sõltuvad otseselt selle aluspinnal olevast kristallstruktuuri tüübist.

Kristallstruktuure kirjeldatakse sageli seitsme kristallisüsteemi abil: kuubiline, tetragonalne, ortorombiline, monokliinne, trikliinne, heksagonaalne ja romboeedriline. Iga süsteem erineb oma kristalli telgede pikkuste ja nende vaheliste nurkade poolest. Nende süsteemide sees on 14 võimalikku Bravais' võret, mis on iga materjali aatomite paigutuse alusstruktuur.

Kristallstruktuuri uurimisel on peamised meetodid röntgendifraktsioon, neutronidifraktsioon ja elektronidifraktsioon. Need tehnikad kasutavad materjalile suunatud kiirte hajumist, et määrata aatomite paiknemist ja luua üksikasjalik kolmemõõtmeline mudel kristallstruktuuri kohta. Kristallistruktuuri mõistmine on oluline teaduse ja tehnoloogia paljudes valdkondades, sealhulgas materjaliteaduses, keemias, füüsikas ja geoloogias, kuna see võimaldab uute materjalide disainimist ja olemasolevate omaduste täiustamist.