kriminaalõiguspoliitikas

Kriminaalõiguspoliitika viitab riigi või ühiskonna strateegilistele valikutele ja meetmetele, mis on suunatud kuritegevuse ennetamisele, tõrjumisele ja selle tagajärgede haldamisele. See hõlmab kriminaalõiguse eesmärkide, põhimõtete, normide ja nende rakendamise meetodite kujundamist. Kriminaalõiguspoliitika lähtub ühiskonna väärtustest, julgeolekuvajadustest ja õiglustunnetusest.

Peamised eesmärgid kriminaalõiguspoliitikas on kuritegevuse vähendamine, ühiskonna turvalisuse suurendamine, õiguserikkumiste toimepanijate vastutusele võtmine ja rehabiliteerimine ning ühiskonna rahu ja õiguskorra tagamine. See võib hõlmata nii ennetavaid meetmeid, nagu sotsiaalprogrammid ja haridus, kui ka repressiivseid meetmeid, nagu kriminaalvastutuse kohaldamine, karistused ja nende täideviimine.

Kriminaalõiguspoliitika kujunemist mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas sotsiaal-majanduslikud tingimused, poliitiline tahe, rahvusvahelised normid ja õiguslikud traditsioonid. Otsused kriminaalõiguspoliitikas mõjutavad otseselt kriminaalmenetluse korraldust, karistusliike, süüdimõistetute kohtlemist ning kuriteoohvrite õigusi ja kaitset. See on pidevalt arenev valdkond, mis reageerib muutuvatele ühiskondlikele väljakutsetele ja uutele kuritegevuse vormidele.