kriminaalõigusega

Kriminaalõigus on õigusharu, mis tegeleb kuritegude defineerimise, süüteo mõiste ning süü tõlgendamise ning nende eest ette nähtud karistuste ja muude õiguskaitse-mehhanismide reguleerimisega. See annab alused, mille alusel karistatakse toimepanija, kui tema tegu kvalifitseerub kuriteoks ja nõutakse vastutust.

Kriminaalõigus jaguneb sisulise kriminaalõiguse normidesse, mis määravad, millised tegud on kuriteod ja millised karistused neid ootavad, ning kriminaalmenetlusõiguse normidesse, mis reguleerivad uurimist, süüdimõistmist, kohus- ja karistuste täideviimist ning muude menetlustoimingute korda.

Allikad ja põhimõtted: kriminaalõiguse peamised allikad on riigi põhiseadus, karistusseadustik ja teised õigusaktid; rahvusvahelised lepingud ning Euroopa inimõiguste süsteem mõjutavad selle sätteid ja tõlgendusi. Põhimõtetes on seaduse ees võrdse kohtlemise, süü tõendamise, proportsionaalsuse ja inimõiguste kaitse põhimõtted ning õiglase menetluse garantii.

Rakendamine toimub politsei, prokuratuuride ja kohtute kaudu. Protsess hõlmab uurimist, sisuliste ja menetlusnormide rakendamist, kohtuistungid ning karistuste täideviimist; süütuse presumtsioon ning võimalus apellatsiooniks tagavad õiguskaitse tasakaalu.

Seos rahvusvahelise õiguse ja koostööga on tugev, kuna riigid arvestavad ühiselt vastu võetud lepingute ja standarditega ning kohandavad oma kriminaalõiguse praktikat inimõiguste kaitse nõuetega.