kriisiolukordade

Kriisiolukordade mõiste viitab olukordadele, kus tavapärane elu toimimine on oluliselt häiritud või ähvardatud ning mis nõuab erakorralisi meetmeid ja piiranguid. Sellised olukorrad võivad tuleneda loodusõnnetustest (tormid, üleujutused), tehnilistest õnnetustest (õnnetused, lekked), terviseohudest (epideemiad) ning inimtegevusest või majanduslikest kriisidest. Kriisiolukordade käsitlemine hõlmab ennetust, varustamist, kiiret otsustusprotsessi, ressursi jaotust, vajaduse korral evakuatsiooni ning selget teavitamist elanikkonnale.

Haldamine ja korraldamine toimub riigi, kohalike omavalitsuste ja erinevate asutuste koostöös. Kriisiolukordade korral kehtivad erimenetlused ja kriisireguleerimise plaanid, mille eesmärk on kiiresti hinnata riske, mobiliseerida vajalikud ressursid, luua teavitus- ja koordinatsioonivõrgustik ning minimeerida kahjusid. Koolitus, harjutused ja järelevalve tagavad valmisoleku ning õppetunnid edasiseks.

Mõõtmesõnad on riskide hindamine, varustuse varundamine, kommunikatsioonikanalite ja ametlike instruktsioonide selgus ning läbipaistvus. Kriisiolukordade käsitlemine nõuab eetiliste kaalutluste arvestamist, sealhulgas õiglast ressursijaotust ja avatust avalikku teavitamises. Rahvusvaheline koostöö aitab piiriülese kriiside puhul; kriisihaldus on järjest enam piiriülene ning koordinatsioon mitme keskuse vahel on oluline.