kriisijuhtimises

Kriisijuhtimine on organisatsiooni või kogukonna võime kiiresti ja koordineeritult reageerida kriisile, minimeerida kahjusid ning taastada toimivus ja turvalisus. See hõlmab ennetust, valmisolekut, reageerimist ja taastumist ning tihti nõuab osapooltevahelist koostööd riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja mittetulundusühingute vahel. Põhisõnum on selge juhtimisstruktuur, kiire teabe jagamine ja oskus koordineerida ressursse.

Kriisijuhtimise olulised põhimõtted on riskide hindamine, läbipaistav otsustusprotsess, vastutuste selgus, kõlbulik kommunikatsioon ning ressursside ja informatsiooni efektiivne haldamine. Eeldatakse valmisolekut ning kultuuri, mis soodustab õnnetusjuhtimise õppimist ja paindlikkust.

Protsess jaguneb tavaliselt nelja faasi: ennetus ja riskide maandamine (kavade koostamine, koolitus, harjutused, varud); valmisolek (kriisikavade testimine, kommunikatsioonilõiming); reageerimine (kriisijuhtimise struktuuride aktiveerimine, operatsioonide koordineerimine, teabehaldus, ohutuse tagamine); taastumine (infrastruktuuri, teenuste ja majandustegevuse taastamine ning õppetundide rakendamine).

Tööriistad ja raamistikud hõlmavad juhtimissüsteeme, kriisikommunikatsiooniplaane, varundamisi ning jätkusuutliku toimimise tagamist. Lõppakord on õppetundide dokumenteerimine ja parendusettepanekute rakendamine, et suurendada vastupanu tulevastele kriisidele.