krüpteerimissüsteemi

Krüpteerimissüsteem viitab meetodite, algoritmide ja protokollide kogumile, mida kasutatakse teabe krüpteerimiseks. Krüpteerimine on protsess, mis muudab loetava teabe (selge tekst) loetamatuks vormiks (krüpteeritud tekst), kasutades krüpteerimisalgoritmi ja võtit. Selle eesmärk on tagada andmete konfidentsiaalsus, nii et ainult volitatud isikud saavad seda lugeda.

Krüpteerimissüsteemid jagunevad üldiselt kaheks peamiseks kategooriaks: sümmeetrilised ja asümmeetrilised süsteemid. Sümmeetrilises krüpteerimises kasutatakse sama võtit nii krüpteerimiseks kui ka dekrypteerimiseks. See on sageli kiirem, kuid võtmete turvaline jagamine osalejate vahel on keeruline. Levinud sümmeetrilised algoritmid on AES ja DES.

Asümmeetrilises krüpteerimises kasutatakse võtmepaari: avalikku võtit krüpteerimiseks ja privaatset võtit dekrypteerimiseks. Avalikku võtit saab vabalt jagada, samas kui privaatset võtit hoitakse rangelt salajas. See süsteem on aeglasem, kuid lahendab võtme jagamise probleemi ja võimaldab digitaalallkirjade loomist. Levinud asümmeetrilised algoritmid on RSA ja ECC.

Lisaks krüpteerimisalgoritmidele hõlmavad krüpteerimissüsteemid ka turvaprotokolle, nagu TLS/SSL, mis tagavad turvalise side üle võrkude, ja krüptograafilisi hash-funktsioone, mis loovad andmetest unikaalseid "sõrmejälgi". Krüpteerimissüsteemid on fundamentaalsed kaasaegsete turvamehhanismide, nagu VPN-id, paroolide kaitse ja turvalise panganduse jaoks.