korraldusstruktuurid

Korraldusstruktuurid viitavad organisatsiooni struktuurile, kuidas töö ja vastutus on jaotatud ning kuidas erinevad osapooled omavahel koordineeritakse. Valik sõltub organisatsiooni strateegiast, suurusest, keskkonnast ja tehnoloogilisest arengust. Struktuur mõjutab otsustusprotsesse, kommunikatsiooni ja innovatsiooni.

Funktsionaalne struktuur jagab töö funktsioonide järgi, näiteks finants, turundus, tootmine ja inimressursid. Eelised: sügav erialane kompetents; puudused: piiratud koostöö eri valdkondade vahel ning raskem ülevaade kogu ettevõtte tulemusest.

Divisioonistruktuur korraldab organisatsiooni toodete, geograafia või kliendibaasi alusel. Iga divisjon toimib kui autonoomne üksus. Eelised: kiire reageerimine kohalikele oludega; puudused: dubleerimine ja strateegilise koordineerimise keerukus üle organisatsiooni.

Matriistruktuur ühendab funktsionaalse ja divisioonistruktuuri, nii et indiviidil on kaks ülemahid: funktsionaalne ja projektijuht. Eelised: paindlikkus ja tõhus ressursikasutus; puudused: rollide ja vastutuste segadus ning keeruline võimude jaotamine.

Vähem hierarhiaga struktuur soodustab kiirem otsuste tegemist ja suuremat töötajate kaasatust. Eelised: suur vastutustunne ja innovatsioon; puudused: kasvuga koordinatsiooni ja kontrolli vajadus.

Võrgustruktuur põhineb koostööl partnerite ja allianssidega; keskendutakse põhitegevusele, samas kohanduvad muud toimingud välistesse võrkudesse. Eelised: kõrge paindlikkus; puudused: sõltuvus partneritest ja piiratud kontroll.

Projekti- või meeskonnapõhine struktuur keskendub ajutistele projektidele; ressursid ja meeskonnad moodustuvad vastavalt vajadusele. Eelised: paindlikkus; puudused: ressursijaotus ja teadmiste jagamine.

Valik peab arvestama keskkonna muutustega ja olema kohandatav, et säilitada efektiivsus, kultuuri sobivus ja strateegiline eesmärk.