korduvõõrtinguga

Korduvvõõrting on õigusteaduses olukord, kus isik, kes on juba võõrandanud (müünud, kinkinud või muul viisil üle andnud) teatud vara, püüab seda vara uuesti võõrandada. See olukord võib tekkida erinevatel põhjustel ja omada olulisi õiguslikke tagajärgi nii esimesele kui ka teisele omandajale.

Esmalt peab selgeks tegema, kas esimene võõrandamine oli kehtiv. Kui vara omanik on õiguspäraselt vara võõrandanud, siis teisel võõrandamisel tema enam omanik ei ole ja seega ei saa ta seda vara ka enam kehtivalt võõrandada. Sellisel juhul võib teine omandaja saada vara omanikuks vaid juhul, kui ta on heauskne omandaja, kes ei teadnud ega pidanudki teadma, et vara on juba võõrandatud. Heausksuse hindamisel võetakse arvesse erinevaid asjaolusid, sealhulgas seda, kas ostja on teinud piisavaid kontrollimisi, näiteks on tutvunud kinnistusraamatuga.

Kui esimene võõrandamine oli aga mingil põhjusel kehtetu (näiteks tehingu vormi rikkumise tõttu või kui võõrandaja ei olnud tehingu tegemise ajal selleks õigustatud), siis võib teine võõrandamine olla kehtiv. Selline olukord nõuab ranget õiguslikku analüüsi, et määrata kindlaks, kumb omandaja peaks vara omanikuks.

Korduvvõõrandamise probleemide vältimiseks on oluline tehingute sõlmimisel tegutseda tähelepanelikult ja kontrollida vara kuuluvust. Eriti oluline on see kinnisasjade puhul, kus kinnistusraamat annab informatsiooni vara omaniku kohta.