kopsuveenid

Kopsuveenid on veresooned, mis viivad hapnikuga rikastatud vere kopsudest südame vasakusse aatriumi. Need on osa väikse vereringe (pulmonaarne vereringe) süsteemist ja tagavad hapniku ülekande süsteemse vereringesse.

Anatoomia: tavaliselt on neli peamist kopsuveeni — parem ülemine ja parem alumine ning vasak ülemine ja vasak alumine. Need koguvad verd kopsudest alveoolide lähedastest kapillaaridest ja ühenduvad vasakusse aatriumikku. Kopsuveenid kulgevad kopsude hiluses koos kopsuarteritega ja bronhidegemetega.

Funktsioon: kopsuveenid kannavad hapnikuga rikastatud verd otse vasakusse aatriumi, kust veri suundub vasakusse vatsakesse ning sealt edasi süsteemsesse vereringesse.

Kaasasündinud väärarengud: TAPVR (kopsuveenide täielik anomaalne drenaaž) on haruldane seisund, kus kopsuveenid ei ühendu vasakusse aatriumi õigel viisil, vaid siseneb paremasse aatriumi või suurtesse veenidesse; sageli vajab korrigeerimist kirurgilise sekkumise kaudu. PAPVR (osaline anomaalne drenaaž) tähendab, et mõni kopsuveen drenaažib paremasse aatriumi või suurde veeni, mitte vasakusse aatriumi.

Areng: embrüonaalsel ajal arenevad kopsuveenid kopsude venulaarse plexuse ja vasaku aatriumi vahel, moodustades normaalse drenaaži vasakusse aatriumi.