koordinaatorkatalüütilise

koordinataatorkatalüüs on termin, mida kasutatakse keemias, viidates protsessile, kus katalüsaator on koordineeritud alusmolekuliga, et hõlbustada keemilist reaktsiooni. see koordineerimine võib mõjutada katalüsaatori aktiivsust ja selektiivsust, muutes reaktsiooni kulgu või suunates seda konkreetsete toodeteni.

koordinataatorid on tavaliselt molekulid, mis suudavad moodustada nõrku või tugevaid sidemeid metalliioonidega, mis on sageli katalüsaatori aktiivsed keskused. need koordineerivad molekulid võivad olla nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ühendid. nende funktsiooniks on sageli muuta metallikatalüsaatori elektronilist keskkonda või selle steerilist ümbrust, mis omakorda mõjutab tema võimet interakteeruda substraatidega.

selle meetodi eelised hõlmavad sageli suuremat reaktsioonikiirust, paremat selektiivsust, mis tähendab vähem kõrvalprodukte, ning võimet teostada reaktsioone, mis muidu oleksid rasked või võimatud. koordinataatorkatalüüsi kasutatakse laialdaselt mitmetes keemilise sünteesi valdkondades, sealhulgas polümeeride tootmisel, ravimite sünteesil ja muude peenkemikaalide valmistamisel. uurimistöös keskendutakse sageli uute, tõhusamate ja keskkonnasõbralikumate koordinataatorkatalüsaatorite väljatöötamisele.