koolisüsteem

Koolisüsteem ehk haridussüsteem Eestis viitab riigi korraldatud ja rahastatavale haridusteele alates varajasest lapsehooldusest kuni kõrghariduseni. Süsteem hõlmab riigi ja kohalike omavalitsuste hallatavaid ning eraõppepakkujaid. Eestis järgib haridussüsteem riiklikke õppekavasid ja standardeid ning keskendub kvaliteetse, kaasava ja jätkusuutliku hariduse tagamisele kogu elanikkonnale.

Haridussüsteem jaguneb põhiliselt põhihariduseks (1.–9. klass) ja kõrgema keskhariduse tasandiga, mida tavaliselt nimetatakse gümnaasiumiks (10.–12. klass). Kohustuslik haridus kehtib umbes 7.–16. eluaastani. Pärast põhikooli võivad õpilased jätkata gümnaasiumis või valida kutsehariduse tee, mis valmistab ette tööeluks ja annab vastava kutsetaseme diplomi.

Riiklikud õppekavad kinnitab Haridus- ja teadusministeerium. Koolid võivad olla avalikud või eraõppepakkujad; peamiselt rahastatakse need riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetest. Sõltuvalt astmest rõhutakse kaasavale haridusele, digitaalsele oskuste arendamisele ja keeleõppele. Hindamine toimub koolitasandil ning gümnaasiumi lõpus toimuvad riigieksamid moodustavad olulise osa ülikoolide vastuvõtul.

Kõrgem haridus Eestis hõlmab ülikoole ja rakenduskõrgkoolide ning kutseõppeasutusi. Kandideerimine põhineb tavaliselt gümnaasiumi lõpueksamite tulemustel ning vajadusel kutsealaste eksamitega. Kõrgematel õppesüsteemidel kasutatakse sageli Euroopa õppeprogrammide standardeid ning ECTS-krediite.

Aspektid: kaasav ja kvaliteedile suunatud õpetamine, rahvusvaheline koostöö, digitaalsed õppevahendid ja õpetajahariduse arendamine. Riiklik süsteem kohandub tööjõuturu vajadustega ja püüdleb tasakaalu põhikohustuste ning eriarenduste vahel.