kontsentratsioonigradiendid

Kontsentratsioonigradiendid on füüsikaline nähtus, mis kirjeldab aine kontsentratsiooni muutust ruumis. See tähendab, et aine kogus või tihedus varieerub ühest kohast teise. Kui kusagil on ainet rohkem, siis selle ümber on seda vähem, ja vastupidi. Selline erinevus loob suuna, mille poole aine hakkab liikuma.

Lihtsamalt öeldes, kui on piirkond, kus mingit ainet on palju, ja teine piirkond, kus seda sama ainet on vähe, siis aine hakkab liikuma kõrge kontsentratsiooniga alalt madala kontsentratsiooniga alale. Seda liikumist nimetatakse difusiooniks. Kontsentratsioonigradient on see "kalle" või "järsakus", mis põhjustab selle liikumise.

See nähtus on oluline paljudes looduslikes protsessides. Näiteks hingamisel hapnik liigub kopsudest verre, kus selle kontsentratsioon on madalam. Samuti aitab kontsentratsioonigradient taimedel toitaineid mullast omastada. Keemilistes reaktsioonides ja bioloogilistes süsteemides on see gradient sageli elutähtsateks protsessideks. Mida suurem on kontsentratsiooni erinevus kahe piirkonna vahel, seda tugevam on gradient ja seda kiiremini difusioon toimub.