Kontsentratsioonigradient

Kontsentratsioonigradient on füüsikaline või keemiline mõiste, mis kirjeldab aine kontsentratsiooni muutumist ruumis. See on vektor suur, mis osutab suunas, kus kontsentratsioon kõige kiiremini kasvab, ja selle suurus väljendab seda muutuse kiirust. Teisisõnu, kontsentratsioonigradient näitab, kui järsk on aine kontsentratsiooni erinevus kahe punkti vahel.

Kontsentratsioonigradient on oluline paljudes loodusteadustes. Näiteks bioloogias mängib see rolli rakkudesse ainete liikumisel läbi membraanide, nagu difusioon ja aktiivne transport. Füüsikas ilmneb kontsentratsioonigradient näiteks soojusjuhtivuses, kus temperatuuri gradient põhjustab soojusenergia liikumist. Keemias on kontsentratsioonigradient aluseks paljudele reaktsioonidele ja protsessidele.

Kui kontsentratsioon on ühtlane kogu ruumis, siis kontsentratsioonigradient on null. Aine liigub sageli gradiendi suunas vastupidises suunas, st kõrgema kontsentratsiooniga alalt madalama kontsentratsiooniga alale, mida nimetatakse passiivseks transportiks või difusiooniks. See protsess jätkub seni, kuni kontsentratsioon saavutab tasakaalu ja gradient kaob.