kontainerisüsteemid

Kontainerisüsteemid on tänapäeva arvutitehnoloogias levinud viis, kuidas rakendused ja nende sõltuvused paketitakse ühtseks, portabeelsuseks mõeldud paketiks, mis võimaldab neid käivitada erinevatel süsteemidel ilma, et oleks vaja neid spetsiifiliselt konfigureerida. Kontainerid erinevad virtuaalmashinatest selle poolest, et nad jagavad peamise operatsioonisüsteemi ressursse (näiteks tuuma ja operatsioonisüsteemi moduule) ning ei nõua täielikku virtuaalsüsteemi loomist iga kontaineri jaoks. See teeb kontainerisüsteemidest efektiivsemad ja kiiremalt käivituvad.

Kontainerisüsteemid põhinevad tavaliselt kontainerite tehnoloogial, näiteks Docker, LXC (Linux Containers) või Kubernetes. Docker on üks tuntumaid kontainerite platvorme, mis võimaldab kontainereid looda, paketida ja käivitada. See kasutab kontainerite tehnoloogiat, mis on tuletatud Linuxi namest (cgroups) ja virtuaalse failisüsteemi (namespace). Kubernetes (kutsutud ka K8s) on aga laiemalt kasutatav orkeestratsioonisüsteem, mis võimaldab kontainerite haldamist, skaleerimist ja automaatse taastamise.

Kontainerisüsteemide peamised eelised on portabeelsus, ressursside efektiivne kasutamine ja kiire käivitamine. Nad võimaldavad rakendustele käivitada erinevatel keskkondades, nagu paikne arvuti, pilv või kontserneeritud arvutid, ilma, et oleks vaja neid spetsiifiliselt konfigureerida. Kontainerid on ka odavamad ja ressursse säästlikumad kui virtuaalmashinad, sest nad jagavad operatsioonisüsteemi ja ei nõua täielikku virtuaalsüsteemi loomist.

Kontainerisüsteemid on laialdaselt kasutatavad pilvetehnoloogias, mikroservisite arenduses ja deployimises, kus neid kasutatakse rakenduste pakkimiseks ja käivitamiseks erinevatel keskkondades. Nad on ka olulised osa DevOps-protsessist, võimaldades arendajatel ja operatsioonide spetsialistidele koordineerida rakenduste loomist, testimist ja deployimist efektiivsemalt.