konstruktsiooniliigid

Konstruktsiooniliigid on ehitus- ja arhitektuuri valdkonnas kasutatavate struktuuride tüübid, mis määravad, kuidas hoone koormused üle kandub ja kuidas ruumid moodustuvad. Jaotuse alus on peamiselt koormuste ülekande teel ning kasutataval materjalil.

Koormuse ülekande teel põhinevad peamised grupid on kandvad seinad, raamkonstruktsioonid ja kaar- või kupelkonstruktsioonid. Kandvad seinad kannavad koormused läbi seina ise ja seina kõrguse ulatuses. Raamkonstruktsioonides kannavad koormused vertikaalsed sambad ja horisontaalne ühendus, moodustades raamistik, mille kaudu koormused jaotuvad põrandate ja toetavate elementide vahel. Kaar- ja kupelised süsteemid kasutavad kaarte või kupoleid koormuse suunamiseks ja vormi jäiga hoidmiseks.

Materjalide järgi jagunevad konstruktsioonid peamiselt teras- ja betoonkonstruktsioonide, kivistruktuuride (telliskivi ja kivi), puitkonstruktsioonide ning kombineeritud või komposiitkonstruktsioonide vahel. Teras- ja betoonkonstruktsioonid on levinud kaasaegsetes hoonetes ning võimaldavad suuri löögikoormusi ja avasid. Kivistruktuurid baseeruvad rasketel seintel, mis võivad moodustada nii peamisi kandvaid kui ka välisseina rolle. Puitkonstruktsioonid pakuvad mahemaid lahendusi ja hea paindlikkuse, eriti elamute puhul.

Valik sõltub koormustest, kliimast, tulekaitsest, majanduslikest kaalutlustest ning soovitud ruumilise paindlikkuse tasemest. Konstruktsiooniliigid võivad koos töötada erinevate süsteemidena, et tagada ohutu, vastupidav ja tõhus lõpptulemus.