konstruktsiooniehitisi

Konstruktsiooniehitised on ehitusvaldkonna mõiste, mis kirjeldab ehitise ja rajatise loomulikke ning ajutisi struktuure, mis on seotud ehitusprotsessiga. See hõlmab nii ajutisi konstruktsioone, mis on mõeldud töö ajal kasutamiseks, kui ka püsivaid konstruktsioone, mis jäävad osaks valmiva ehitise või rajatise konstruktsioonist.

Ajutised konstruktsiooniehitised on mõeldud tööohutuse ja tõhusa töövoo tagamiseks ning neid demonteeritakse pärast projekti lõppu. Nende näideteks võivad olla tööplatvormid, redelid ja pääsuteed, ajutised tõkked ja tarad, varustuse ja laoaluste paigutus. Püsivad konstruktsiooniehitised hõlmavad seevastu vundamenti, kandekonstruktsioone (kolonnid, kandvad võred ja talad), vahelisi karkassistruktuure ning muid osi, mis moodustavad lõpliku ehitise või selle olulise osa.

Konstruktsiooniehitiste projekteerimisel arvestatakse koormusi, stabiilsust, ohutust ja kasutusiga ning nende kohaldamine peab vastama kehtivatele ehitusnormidele ja standarditele. Materjalidena kasutatakse sageli terast, armeeritud betooni, puitu ning kaasaegseid komposiitmaterjale; valik sõltub koormustest, keskkonnast ja majanduslikust tasuvusest. Ehitusprotsessi jooksul on oluline regulaarne hooldus ja kontroll, et tagada tööohutus ja elemendi pikaealisus.

Termin on levinud kaasaegses ehituskeeles ning eristab ajutisi ja püsivaid struktuure, mis on osa konstruktsioonide ellipsist ja töövoost. Eestis ning laiemalt Euroopa Liidus reguleerivad ohutust ja vastavust vastavad riiklikud ja Euroopa standardid.