kondensatsioonipolümerisatsioonist

Kondensatsioonipolümerisatsioon on keemiline protsess, mille käigus monomeerid reageerivad omavahel, moodustades polümeeri ning samal ajal eraldub ka väike molekul, nagu vesi või metanool. Erinevalt liitpolümerisatsioonist, kus kõik monomeeride aatomid jäävad polümeeri koostisesse, kaob kondensatsioonipolümerisatsiooni käigus osa monomeeride aatomitest. Selle protsessi tulemuseks olevad polümeerid koosnevad korduvatest struktuuriüksustest, mis on ühendatud polümeeriahelas olevate sidemetega.

Selle tüüpi polümerisatsiooni jaoks on vajalikud monomeerid, mille molekulides on vähemalt kaks funktsionaalrühma, mis on võimelised reageerima ja moodustama uusi sidemeid. Levinud näited kondensatsioonipolümerisatsioonist hõlmavad polüestrite, polüamiidide (nagu nailon) ja polükarbonaatide tootmist. Näiteks polüestrite moodustumisel reageerib alkohol rühma omav monomeer karboksüülhappe rühma omava monomeeriga, eraldudes samal ajal veemolekul.

Kondensatsioonipolümerisatsioon võib toimuda mitmesugustes tingimustes ja seda kasutatakse laialdaselt tööstuslikes rakendustes erinevate plastide, kiudude ja vaikude tootmiseks. Protsessi kontrollimine, sealhulgas temperatuuri, rõhu ja katalüsaatorite kasutamine, võimaldab saavutada soovitud polümeeri molekulmassi ja omadusi.