kondensatsioonipolümeeridest

Kondensatsioonipolümeerid on polümeerid, mis moodustuvad monomeeride reaktsiooni käigus, mille käigus vabaneb ka väiksem molekul, tavaliselt vesi. See erineb ahelpolümerisatsioonist, kus monomeerid lihtsalt ühinevad, et moodustada pikem ahel, ilma et mingit kõrvalprodukti vabaneks. Kondensatsioonipolümerisatsioon on oluline polümeersünteesi meetod, mida kasutatakse paljude igapäevaelus oluliste materjalide tootmiseks.

Selle protsessi käigus reageerivad kaks funktsionaalset gruppi kahe erineva monomeeri vahel, moodustades uue kovalentsideme ja vabastades väiksema molekuli, nagu vesi, metanool või vesinikkloriid. Need monomeerid sisaldavad tavaliselt kahte või enamat funktsionaalset gruppi, mis võimaldavad neil ühineda pikemaks polümeeriahelaks. Näiteks polüestrid moodustuvad dioolide ja dikarboksüülhapete vahelisel kondensatsioonireaktsioonil, mille käigus vabaneb vesi. Polüamiidid, nagu nailon, tekivad diamiinide ja dikarboksüülhapete reageerimisel. Samuti on polüsahhariidid (nagu tselluloos ja tärklis) kondensatsioonipolümeerid, mis moodustuvad monosahhariidi monomeeride vahelisel sideme tekkimisel vee eraldumisega.

Kondensatsioonipolümeeridel on lai valik rakendusi, alates tekstiilidest ja plastidest kuni ravimiteni ja bioloogiliste materjalideni. Nende omadused sõltuvad suuresti kasutatud monomeeridest ja reaktsiooni tingimustest, mis võimaldab materjaliteaduses suurt paindlikkust.