kompressioonivigastusi

Kompressioonivigastused viitavad kudede kahjustustele, mis tekivad kehaosa püsiva või tugeva surve tõttu. Tavalisteks põhjusteks on rasked tööstus-, liiklus- või kukkumisõnnetused, purustavad vigastused ning kinni või virutusega põhjustatud entrapment. Vigastused võivad mõjutada lihaseid, luu, närve ja veresooni ning nende tagajärg võib olla lokaalset või süsteemset.

Sagedasemad vormid hõlmavad purustusvigastust ja purustus-sündroomi. Purustus-sündroom tekib sageli jäsemete püsiva surve all ja pärast vabastamist võib esineda laialdast lihasepurustust, hüperkaleemiat, hiperurineemiat ja ägedat neerupuudulikkust. Esmane märguand on tugev valu, turse ja funktsiooni piiramised ning mõnikord naha kahvatus või kahvatu nahk.

Diagnostika põhineb kliinilisel hindamisel ja laboratoorsetel ning mõõtmislike näitajatel. Tugipundadena kasutatakse kompartmendi rõhu mõõtmist, kui on kahtlus kompartment-sündroomi kohta. Laboratoorsed märgid hõlmavad CK ja/myoglobiinuria, potentsiaalselt hüperkaleemiat, hüpo- või hüpernatriemiat ning kreatiniini tõusu. Pildiuuringud võivad aidata hinnata pehmete kudede vigastust ja luuturgu.

Ravi eesmärk on kiiresti vabastada surve ja säilitada elutähtsad funktsioonid. Esmaabi hõlmab kahjustatud jäseme vabastamist ja stabiliseerimist; haiglas rakendatakse vedelikuarvestust, võimalusel kliinilist ja laboratoorset jälgimist ning neerude kaitset. Kompartment-sündroomi korral võib vajalik olla fasciotomia. Pikemaajaline taastusravi hõlmab füsioteraapiat ja rehabilitatsiooni. Prognoos sõltub vigastuse ulatusest ja tekkivatest tüsistustest.