komplementaarsetest

Komplementaarsetest testidest on statistikas mõiste, mis kirjeldab testide kogumit, mis katab alternatiivse hüpoteesi erinevaid osi ja mille tulemused täiendavad üksteist. Selline lähenemine suurendab üldist jõudlust olukordades, kus üksiktest võib olla tundlikkuse poolest piiratud.

Põhimõte seisneb selles, et iga test on kavandatud kindla tüübi alternatiivi jaoks. Üks test võib olla kõige tundlikum teatud mõju suurustele, teine aga teisele tüüpi või erineval suunal, ning koos annavad nad parema võimaluse tegelikku efekti avastada.

Tulemuste ühendamine võib toimuda erinevatel viisidel. Ühine otsus lükkab hüpoteesi tagasi siis, kui üks testidest leiab statistilise mõju; teisel viisil võib kasutada p-väärtuste kombineerimist või teisi mitmetesti kontrolli meetodeid, et säilitada kasutatava veaohtu kontroll.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad kliinilisi uuringuid, bioloogiat, meditsiini, ökoloogiat ja kvaliteedikontrolli, kus on soov katma erinevaid efektide suundi või omadusi ning suurendada avastamise tõenäosust.

Eelised hõlmavad suurenenud sensitiivsust ja paindlikkust uuringu eesmärkidele, kuid nende kavandamine on keerukam ning nõuab hoolikat vea kontrolli ja tulemuste tõlgendamist. Piirangutena tuleb märkida, et vale kombinatsioon võib suurendada valepositiivseid või valepositiivseid tulemusi ning nõuab selget statistilist strateegiat. Seosed: hüpoteeside testimine, mitmekordne testimine ja erinevate testide ühendamise põhimõtted.