kommunikatsiooniseadmed

Kommunikatsiooniseadmed on seadmed ja varustus, mida kasutatakse teabe saatmiseks, vastuvõtmiseks või töötlemiseks erinevates side- ja võrguteenustes. Need hõlmavad heliside, andmeside ja video edastust ning võivad töötada nii traadiga kui traadita tehnoloogiatega.

Peamised kategooriad hõlmavad telekommunikatsiooniseadmeid (telefonid, modemid, ruuterid ja lülitid), raadioside- ja traadita süsteeme ning andmekeskuse ja võrguinfrastruktuuri komponentide, nagu serverid, salvestusseadmed ja ühendused.

Olulised komponendid hõlmavad transceiverid (vastuvõtu- ja saatmisseadmed), antennid, kaablid ja ühenduskomponendid, toiteallikad ning korpuseid. Võrguseadmete puhul lisanduvad konnektorid, lülitid ja ruuterid, mis tagavad andmete edastamise ja võrguühenduste toimimise.

Standardid ja vastavus tagavad seadmete ühilduvuse, turvalisuse ja elektromagnetilise ühilduvuse. Tavaliselt lähtutakse ITU-T ja IEEE standarditest (nt IEEE 802.11 ja IEEE 802.3) ning mobiilside standarditest (3GPP, GSM, LTE, 5G). Euroopa turul kehtivad CE-nõuded, USAs FCC-sertifikaat ning RoHS ja EMC nõuded.

Rakendused hõlmavad telekommunikatsioonivõrke, ettevõtete IT-infrastruktuuri, andmekeskusi ja pilveteenuste ühendusi ning kodu- ja tööstuslikke side- ja automatiseerimislahendusi. Kommunikatsiooniseadmed on oluline osa kaasaegsetest teenustest ning nende ohutus, hooldus ja elutsüklijuhtimine on kriitilise tähtsusega.