kolesterolitarpeen

Kolesteroolitarpeen tähistab inimorganismi normaalse toimimise jaoks vajaliku kolesterooli kogust. Kolesterool on raku membraanide oluline koostisosa ning on lähteaine steroidsete hormoonide, sapihapete ja D-vitamiini sünteesil. Keha suudab kolesterooli toota peamiselt maksas, seetõttu ei ole dieedist pärinev kolesterool eluliselt vajalik.

Dieedist pärinev kolesterool tuleb peamiselt loomsetest allikatest, näiteks lihast, munadest, piimatoodetest ja mereandidest. Täpne päevane kogus varieerub sõltuvalt toitumisest ja kultuurilistest harjumustest; paljude riikide soovitustes ei sea ühtset ranget piirangut, vaid rõhutatakse tervislikku toitumist, mis sisaldab mõõdukat kolesterooli, madalat küllastunud rasva ja piisavalt kiudaineid.

Keha lipiidide tasakaalu korrigeerivad mehhanismid hõlmavad endogeense sünteesi, imendumist ja eritumist. Selles keskne roll on HMG-CoA redutaas, mis reguleerib kolesterooli sünteesi ning lipoproteiinide kaudu liigub kolesterool vereringesse. Kõrgenenud LDL-kolesterool ja teised lipiidide muutused on seotud südame- ja veresoonkonna riski suurenemisega, ning see risk on tugevalt mõjutatud nii geneetikast kui elustiilist. Aju sisaldab märkimisväärselt kolesterooli, kuid selle tasemed vereringest piiratult vahetuvad, sest veresein on ajule piirajaks.

Järeldus: kolesteroolitarpeen ei ole üht universaalset päevast väärtust, kuna keha suudab suure osa vajadusest katta endogeense sünteesiga. Soovitused keskenduvad tervislikule toitumisele ja lipiidide tasemete juhtimisele, eriti riskigruppides.