kodanikusubjektide

Kodanikusubjektide mõiste viitab isikutele, keda riik ja ühiskond käsitlevad kui poliitilise kogukonna liikmeid, kellel on õigused ja kohustused ning kelle käitumist ja identiteeti kujundavad õiguslikud ja institutsioonilised raamid. Kodanikusubjekt on seega nii õiguste kandja kui ka vastutusvõimeline osaline riigi ja ühiskonna toimimises. Kontseptsioon rõhutab kodanikusubjekti aktiivset rolli: valik, osalemine, kriitika ja vastutuse võtmine.

Teoreetiline taust hõlmab liberalistlikke ja konstitutsioonilisi traditsioone, mis on kirjeldanud kodakondsuse erinevaid tahke. T. H. Marshall'i kohaselt eristuvad kolmed kodakondsuse ulatust: tsivilised õigused (vabadused ja eraelu kaitse), poliitilised õigused (osalemine demokraatlikes mehhanismides) ja sotsiaalsed õigused (kvaliteetne elujägu ja sotsiaalne kaitse). Kodanikusubjektide diskursus uurib, kuidas need õigused ja kohustused praktikas realiseeruvad ning kuidas erinevad rühmad—sh põlis- ja immigrantidest kodanikud—saavad ligipääsu neile õigustele.

Digitaalses ja globaliseeruvas kontekstis muudab tehnoloogiline areng ja riigi teenuste kättesaadavus kodanikusubjektide kujutlust: e-identiteet, e-valimised ja e-riik on kujundanud uusi viise, kuidas kodanikud osalevad ja kuidas riik jälgib ning teenindab kodanikke. Mõiste kriitika keskendub sageli liialdatud universaalse õiguste ja kohustuste pakkumise ning kriitilise tähelepanuta jätmisele migratsioonis ja mitmekultuurilises ühiskonnas.