kodakondsuslikud

Kodakondsuslikud, tuntud ka kui **kodakondlikud suslikud** või **kodususlikud**, on väikesed imetajad, mis kuuluvad suslikute sugukonda (*Sciuridae*). Neid võib leida peamiselt Euraasia ja Põhja-Ameerika mägismaadel, eriti Alpi, Kaukasi, Karpaatide ja Põhja-Ameerika Keskväina piirkonnas. Kodakondsuslikud on väiksemad kui tavalised metsasuslikud, kuid sarnanevad neid välimuselt.

Nende suurus on keskmiselt 20–25 cm pikkuseks, millest umbes pool jääb saba pikkusele. Kodakondsuslikud on aktiivsed öösel või hommikul, elades peamiselt puude ja kivide all. Nad on kõikivored ja söövad peamiselt puuvilju, seemneid, lehti ja harvemini putukaid. Talvel varjuvad nad talveunest, mis kestab mitu kuud.

Kodakondsuslikud on haruldased ja nende elupaigad on sageli mägised piirkonnad, kus puud on harva ja kivid domineerivad. Nad on soodumuslikud künklikul ja kivisel maastikul, kus nad võivad varjuda loodudest. Kodakondsuslikud on väga kiired ja kiireid liikumisi, mis aitab neil ära hoida loodusi.

Nende pesitsusperiood algab kevadel, kui emased sünnitavad 2–4 poeglast. Kodakondsuslikud on olulised looduslikud seotud, sest nad aitavad levitada seemneid ja osalevad ekosüsteemi tasakaalu säilitamises. Nad on ka märkimisväärsed turismiobjektid, sest nende elupaigad on sageli turismipiirkondades.

Kodakondsuslikute kaitseks on mõned riigid seadnud kaitsetegevusi, sest nende arvukus on mõnikord vähenenud inimtegevuse tõttu, nagu maastiku muutumine ja liigne loodusvarade kasutamine. Kodakondsuslikud on ka populaarne teemaks loodusfotograafias ja loodusdokumentaalfilmites.