koagulatsioonihäire

Koagulatsioonihäire, tuntud ka kui vere hüübimishäire, on seisund, kus verel on probleeme hüübimisega. See tähendab, et veri ei hüübi normaalselt, mis võib põhjustada liigset veritsust vigastuse korral või isegi spontaanset veritsust. Vere hüübimine on keeruline protsess, mis hõlmab mitmeid valke, mida nimetatakse hüübimisfaktoriteks. Kui üks või mitu neist teguritest ei tööta korralikult või puudub, võib tekkida koagulatsioonihäire.

Koagulatsioonihäireid on erinevaid tüüpe. Mõned neist on pärilikud, nagu hemofiilia, kus organismis puudub või on vähenenud teatud hüübimisfaktorite tootmine. Teised koagulatsioonihäirete tüübid võivad olla omandatud elu jooksul erinevate haiguste, ravimite või toitumispuuduste tagajärjel. Näiteks maksa- või neeruhaigused võivad mõjutada hüübimisfaktorite tootmist. Samuti võivad teatud ravimid, nagu verevedeldajad, suurendada veritsusriski.

Sümptomid varieeruvad sõltuvalt häire tüübist ja raskusastmest. Levinud sümptomite hulka kuuluvad kergesti tekkivad verevalumid, pikaajaline veritsus haavadest, ninaverejooksud, igemete veritsus ja liigeseveritsused. Raskematel juhtudel võib tekkida eluohtlik veritsus organitesse. Diagnoosimine hõlmab tavaliselt vereanalüüsi, mis hindab hüübimisaega ja hüübimisfaktorite tasemeid. Ravi sõltub häire põhjusest ja raskusastmest ning võib hõlmata hüübimisfaktorite asendusravi, ravimite kasutamist või muude alushaiguste ravimist.