kloriidioonide

Kloriidioonid (Cl−) on ühe negatiivse laenguga ioonid, mille keemiline alus on kloor. Nad on kloriidi aniooni konjugaatne alus ja tekivad, kui kloori aatom võtab vastu ühe elektroni. Kloriidioonid esinevad laialdaselt lahustes ja moodustavad koos erinevate katioonidega paljusid soolasid.

Looduses ja inimese keskkonnas on kloriidioonid peamised lahuseanioonid. Merevees on nad peamised negatiivse laenguga ioonid koos naatriumi, kaaliumi ja teiste katioonidega; kloriid moodustab suurima osa hajutatud anioonidest. Kloriid on väga hargatav ning lahustub kergesti vees. Inimesel ja teistel imetajatel on kloriid oluline elektrolüüt, mis aitab säilitada osmootset tasakaalu, närviimpulsside juhtivust ja happe-leeliselist tasakaalu.

Bioloogias ja keemias täidab kloriid mitmesuguseid rolle. Maos toodab vesiihappega HCl tugeva seosega maohapped, milles Cl− on lahustunud koostisosa. Rakulisel tasandil osalevad kloriidi kanaldid ja transporterid (näiteks CFTR ja teised CLC-pered kanalfunktsioonid) elektrolüütide transportimises ning närvi- ja lihasfunktsioonides. Kloriid võib olla ka ligandina metallide komplekssüsteemides ja osaleda reaktsioonides, kus ta toimib leaving groupina või nucleofiilina.

Tööstuses ja keskkonnas on kloriidioonide tähtsus suur: naatriumkloriid (küünlaleib) ja teised kloriidikitsused on laialdaselt kasutatavad, kuid liigsed kloriidid võivad tekitada korrosiooni ja veekvaliteedi muutusi.