kloneerimise

Kloneerimine on protsess, mille käigus luuakse geneetiliselt identne koopia organismi, raku või molekuli. Bioloogias viitab see tavaliselt geneetiliselt identse organismi loomisele, kusjuures kogu selle geneetiline materjal on sama mis doonororganismil. See võib toimuda loomulikult, näiteks identsete kaksikute puhul, või kunstlikult teaduslike protsesside abil.

Kunstlik kloneerimine on saavutatav mitmete meetodite abil. Üks levinumaid on somaatiliste rakkude tuuma ülekanne, kus doonororganismi somaatilisest rakust (mitte-sugurakk) eraldatakse tuum ja siirdatakse munarakku, mille oma tuum on eemaldatud. Seejärel stimuleeritakse munarakku arenema embrüoks, mis on geneetiliselt identne doonoriga.

Kloneerimist on kasutatud erinevatel eesmärkidel, sealhulgas uurimistöös, põllumajanduses ja potentsiaalselt terapeutilistel eesmärkidel. Teaduslikus uurimistöös võimaldavad kloonid uurida geenide funktsiooni ja haiguste mehhanisme. Põllumajanduses on kloonimist kasutatud soovitud omadustega põllumajandusloomade ja -taimede paljundamiseks. Terapeutilises kloneerimises, mida nimetatakse ka embrüonaalseks tüvirakkude kloneerimiseks, luuakse kloonitud embrüod tüvirakkude saamiseks, mida võiks kasutada haiguste raviks.

Kloneerimisega seotud eetilised ja sotsiaalsed küsimused on aga laialt levinud. Paljud on mures loomade heaolu pärast, kui kloneerimisprotsess on ebatõhus ja võib põhjustada terviseprobleeme. Lisaks on inimeste kloneerimise võimalikkus tekitanud märkimisväärseid eetilisi vaidlusi. Kloneerimise tehnoloogia areneb jätkuvalt, samas kui sellega seotud arutelud jätkuvad.